05.05

Hommik algas kohe ilusti. Kell 8:20 pidime olema lennujaamas. Malla ema lubas meid ära visata nii et pidin maja ees olema 7:55. Uimasin voodis nats liiga kaua nii et söögitegemise, riiete vahetamise jm sellisega oli tuli takus. Lõunasöök oli plaanitud alles pealelõunal nii et Teemu käskis kõigil kõhud hästi täis süüa hommikul. Tegin omleti ning magustoiduks pannari ja mu lemmik kookose Kreeka jogurt. Tegin elu kiiremad liigutused kui jõudsin 7:56ks õue. Kedagi pole. Ei Malla autot, tema ema autot ega ühtegi tiimikat. Mõtlesin, et no johhaidi mille ma maha olen maganud. Panin telefonis interneti sisse ja voilaaa - lennuk hilineb kolm tundi. Läksin sama targalt magama tagasi. Lennujaama läksime kella 11ks. Check-ini tehes öeldi, et meie WoVo kotid on liiga suured käsipagasisse võtmiseks ning peame need ära andma.  Väga imelik, sest Eestis käies oli mul suur must spordikott ja miskit ei kobisetud. Õnneks me juurde maksma miskit ei pidanud. Tuju tegi heaks 10eurine kohviku voucher, mis lennu hilinemise kompenseerimiseks anti. Kõht tühi polnud nii et lihtsalt haarasime mingid suvalised joogid ja šokolaadid. Kulutamata ka ei saanud jätta seda kupongi :D Lennureis läks hästi. Mulle isegi sobis, et lennuk hilines - sain rohkem magada+pallitrenn jäi ära. Lennujaamas sõime ning siis tuli meile buss järgi ning viis Hämeenlinna. Olin samas toas seekord Heidiga. Saali lahkusime 1h 45min enne mängu, sest meil oli lühike "äratus" õues pallitrenni asemel. Jalutasime, mõned hoogsamad venitused, spurdid.


HPK - WOVO 3:0 (1h)
Seekord oli enne mängu palju mõnusam ja pingevabam olemine. Teadsime, kes ja kus meid ees ootab. Publikut polnud ka seekord niipalju. Esimesest geimist mäletan enda kõige esimest lööki: tõste oli nats lühike, aga samas kõrgus hea niiet lõin täie jõuga diagosse. Üks sellistest löökidest, mis tuletab meelde, miks võrkpall sulle meeldib. Lisaks sain kohe alguses ka ühe väga peal tõste ära blokeeritud. Püssirohtu jätkuski vaid üheks kolmandikuks. Siis läks HPK oma teed. Neil on ma arvan selle liiga kõige paremad nurgaründajad, kelle peal nende mäng nn. elab. Teine geim oli peaaegu samasugune nagu nädal tagasi peetud teine geim HPK vastu. Midagi välja meil ei tule, kaitsemäng põhimõtteliselt 0. Ma ei osanud nutta ega naerda, aga sportlikku viha tekitasid minus nii vastane kui ka paar enda tiimi mängijat, kes absoluutselt enda positsioonil hakkama ei saanud. Teemu vahetas meid Heidiga välja, et Roosa ja Nelli mängiksid selle teise geimi lihtsalt lõpuni ära. Riietusruumis rääkis Teemu juba natukene kurjemal ja nõudlikumal toonil: nüüd peate teie mängima hakkama, keegi teine seda teie eest teha ei saa. Mul viskas see wannabe võrkpalli mängimine üle ja otsustasin võidelda nii kuidas jaksan: löön igat palli kõvasti, mängin kaitses tublilt, kõva serv, hea blokk. Olin kolmandas nurk niiet pidin vastuvõtule ka keskenduma. Serviga hakati kohe mind pommitama. Vastuvõtud polnud kõige paremad, aga see olin ju mina, kes pidi enda keedetud supi ära sööma (loe: halvast vastuvõtust tõsteti pallid kõik nelja peale). Geimi alguses oli kohe üks megapikk pallivahetus, mis võttis kopsu täiega kokku. Õnneks see lõppes meie kasuks Arica efektse rünnakupunktiga. Vahepeal tekkis jälle mõõnaperiood, kus tegime järjest vastuvõtuvea, rünnakuvea ja sooja palli. Tulime järgi ning edasi kulges mäng küllaltki pingeliselt punkt-punktis. Sain ühe ilusa bloki ka veel. Lõpupoole tegime ise lollid rünnakuvead, mina kaasa arvatud ja sinna see kolmas geim läkski. 22:25. Kuna ma tõesti püüdsin ja üritasin ja tahtsin mängida, siis ma olin pärast mängu niinii kurb. Ma päris täpselt ei saanudki aru, et kas kaotuse või pingelanguse pärast. Niipalju pikki pallivahetusi oli ja ei saanud kordagi rihma nats lõdevamaks lasta, eriti kui võidujanu nii suur.

1,5geimi mängu: https://www.youtube.com/watch?v=ouySScc66RA&feature=youtu.be

Pärast mängu oli hotellis õhtusöök. Väga hea kana. Lühike koosolek ning kes tahtis, läks sauna.






Comments