18-27.12

JÕULUPUHKUS


Eestisse jõudsin 18.detsembri lõunal. Käisin oma armsate koondisekaaslaste Hanna-Loore ja Johannaga kooki söömas ja niisama jutustamas. Rääkisime peamiselt ikka võrkpallist. Hästi tore oli:) Viljandisse tulin laupäeva õhtupoolikul. Enne jõule püüdsin olla nii kodus, issi juures kui ka Sürgaveres. Kahel hommikul käisin Efka, Laura ja Kaidiga jõuksis, kus tegime WoVo jõusaalikavasid. Naljakas, et tegelikult ei saa Viljandi sporta jõusaalis teha normaalselt näiteks kükke, sest pole kangi kuskile panna. Maast kang 60kiloga õlgadele tõsta on selja surm niiet tegin kükke hantlite ja ainult kangiga. Õnneks mu eesmärk sai täidetud ja teistel olid järgmisel päeval lihased nats valusad kah :D Ühel õhtul käisin veel traditsioonilist jõulu paaristurniiri mängimas trennikatega. Saime Ragnega Lauralt ja Efkalt pähe, aga ikka oli tore natukene seal saalis nostalgitseda. Sõbrantse Kretet ja Laurat nägin kah nädala alguses. Kolmapäeva õhtul oli Annika juures väike istumine klassikatega, kus sai kiire ülevaate kõikide elust-olust. Jõululaupäeva veetsin peamiselt kodus, korra käisime Kermo juures õhtusöögil ka. Jõuluvana tõi paar kehakreemi, kommi, kindad, juuksehooldusvahendid. 25ndal olime traditsiooniliselt Sürgaveres vanaema ja taadi juures koos tädi Mareti pere ja onu Hannesega. Korra hüppasin Kadri juurest ka läbi, viisin jõulukingi ära. Sürgavere jõuluvana arvates olin ka väga tubli tüdruk olnud niiet tõi mulle mõned kinkekaardid ja akupanga. Laupäeva hommikul andsin jõulukingid üle Otile ja Kretele, eelmisel õhtul nägin kiirelt korra Erikut, kes tõi maailma parimad šokolaadikattega muffinid. Pärastlõunal läksime Renatega Pärnusse võrkpalli karikafinaale vaatama, Liina juurde ning Eesti Võrkpalli Liidu aastalõpugalale. Olin aasta noorvõrkpalluri nominent. Hästi tore oli niipaljusid sõpru ka näha. Pühapäeva hommikul tulime kell 8 Viking Lineiga Soome ning sõitsime terve päeva Rovaniemi. Ma sõitsin tegelt ainult 200km, aga kuskilt Kesk-Soomest niiet väga libe ja pime oli selleks ajaks juba. Üks naljakas seik oli ka. Peale Oulut mingi 50km tahtis Kermo uuesti rooli tulla ning pissipeatuse teha. Leidsin selleks ühe bussipeatuse. Jätsin auto juba seisma kui nägin, et tee ääres üle kraavi metsa ääres põleb kalmuküünal. Krt, tõmbas südame alt nats õõnsaks küll niiet peatus toimus paar bussipeatust edasi :D Muidu kulges sõit viperusteta ja kõik on hästi. Kahju ainult, et see puhkus nii kiiresti läks, aga samas nüüd jääb ainult oodata hooaja lõppu :)

Jõuluvana läheb spordihalli, 
kus saaks mängida palli.
Tõstab üles ja lööb selle maha.
Mängib kaitses, et saaks seda uuesti teha.
Kas tead, mis mängust teen ma juttu?
Kui ei tea, siis mine ära tuttu.
Hüppab vana blokki nagu kunn,
kuid kõhuks on tal paks punn.
Seega mitte väga kõrgele,
vaid pigem võrgust kaugele.
Süda hüppab jõuluvanal rinnas,
sest mängus iga punkt on hinnas.
Kui aga kaotus napp on soolas,
siis see mees on väga hoolas.
Vahetuspingilt päkapikud appi kutsub,
kes panevad üle võrgu kõvema tutsu.
Nii see võit on ruttu kodus,
ning vastased on väga norus.
On väga sportlik mees see vana,
sest VÕRKPALL Lapimaal ju lausa tava.





                                               




Comments