PALL(1h 15min)
Hommikune mängueelne trenn. Soojendus, kergete pallide vastuvõtt, löögid. Alustuseks mängisime venelast ka, alguses kolme ala sees ja siis tervel platsil kahe palliga. Essa kaotasime, teise võitsime. Kergete pallide vastuvõtt oli mul täitsa ok. Paar head lööki sain nelja pealt, aga üldiselt kuidagi tõste kõikus vms niiet ei saanud päris head tunnet enne mängu. Lõppu servi ja vastuvõttu, ma aint servisin. Proovisin ikka seda ülesviset ettepoole saada, aga no niipalju vigu ja ainult 2-3 väga head planeerivat. Eks näis, mis mängus saab. Ei taha päris mingit lambikat servi ka lüüa. :)
HPK - WOVO 3:1 (2h)
Läksin mängule väga hea tundega. Energiat oli palju ja tuju hea. Väike jalutuskäik õues koos tiimiga, lühike koosolek ja siis saali. Soojendus läks sinnamaani hästi, kui võrgule läksime. Tõste oli nii madal ja pikk, et ma sain ainult paar normaalset lööki ja need ka teise side tõstetest. See veits võttis tuju alla, aga proovisin üle olla. Kui servima läksime, siis tahtsin vastase tempo servi vasaku käega peatada, aga see oli nii tugev, et mul läks pöial. Mul käisid vist peast läbi kõik roppsõnad, mida ma tean. Tean, et tegelt see mu enda lollus, aga ma ikkagi süüdistasin seda vastaste tempot, kes muidekas löökide ajal tegi hullult vingus ja ülbet nägu, kui Nelli löödud pall põrkas talle vastu kõrva kogemata. Mõtlesin, et no on b*tch. Mu näpp valutas nii hullult, aga samas tekitas aina rohkem ja rohkem sportliku viha minus sellele blondule blokk ette panna. Esimene geim kulges üsna võrdselt. Jälgisin pidevalt seda tempsi, et kus ta on, mida ta teeb jne, aga kuna mu ülesanne oli jälgida nurgaründajat, siis tema blokkimisest ei tulnud midagi välja. Seisul 23:23 oli mul võimalus pall tagantliinist maha lüüa, aga lõin blokki. Geimpall tõsteti mulle ka tahaliini, aga kuna mul see närvisüsteem pole raudsemate killast, siis lihtsalt lõin palli üle, et mitte viga teha. Pärast mõtlesin, et no kurat küll, mida ma kardan!? Ma isegi ei mäleta kuidas HPK viimase punkti sai, aga igatahes essa kaotasime 25:23. Tegelikult oli väga hea geim, meie kaitse oli üle ootuste hea! Enne teise geimi algust oli pikk viivitus, sest sekretäril oli arvutiga mingi probleem. Vähemalt 10 minutit passisime ja siis öeldi, et võtaksime pallid ja teeks sooja. Publik oli ka veits rahutu juba, aga lõpuks ikkagi lasti edasi mängida. Ei tea, kas nad said üldse korda selle probla. Kuna ilmselgelt vastane oli võidetav, siis teise geimi mängisime julgemalt ja dikteerisime lõpuni välja. Teised geimid õnnestuvad meil vist alati kõige paremini. Jessica küll ei mänginud täna, sest OrPo mängus vigastas natukene tagareit ja füsio ütles, et peaks jalga hoidma, aga teda asendanud Nelli sai minu arvates suurepäraselt hakkama! Kolmandat geimi ma taaskord eriti ei mäleta. Neljandas olime pidevalt 3-4 punktiga taga. Seisul 19:22 tundus juba mäng läinud olevat, aga siis läksin ma servima, lõin küllaltki lambikaid serve, aga vastased suutsid ikkagi ühe veaks kobistada ning paar tükki võrgust kaugele mängida niiet olime mängus tagasi. Seisul 23:23 lõi vastaste essa temps palli põrandasse kinni ja viimase punkti tegime asetusevea. Ja tegelikult mul on sellepärast kohutavad süümekad, sest ma nägin, et meie side on valesti, aga ma ei hakanud midagi ütlema ka. Ma kahetsen vist jõuludeni seda, sest nüüd me ei saa iial teada, mis mängu tegelik lõpptulemus oleks võinud olla. Mu statistika näitab natuke paremaid numbreid mulle, kui ise oleks arvanud, mille üle mul hea meel, aga siiski küllaltki valus kaotus. Teemu lohutas meid pärast mängu ja ütles, et oli palju positiivseid asju ja et see on ju ainult võrkpall :) Oi kui lihtsalt see tema suust kõlas, aga tean, et ma polnud ainuke, kes terve õhtu nukker oli. Aga mis seal ikka, pühapäeval juba kolmas kodumäng Tampere Mesto vastu, kust tuleb kindlalt võit võtta!
http://www.mestaruusliiga.fi/uutiset/hpk-rikkoi-wovo-rovaniemen-vastaanoton.html
Hommikune mängueelne trenn. Soojendus, kergete pallide vastuvõtt, löögid. Alustuseks mängisime venelast ka, alguses kolme ala sees ja siis tervel platsil kahe palliga. Essa kaotasime, teise võitsime. Kergete pallide vastuvõtt oli mul täitsa ok. Paar head lööki sain nelja pealt, aga üldiselt kuidagi tõste kõikus vms niiet ei saanud päris head tunnet enne mängu. Lõppu servi ja vastuvõttu, ma aint servisin. Proovisin ikka seda ülesviset ettepoole saada, aga no niipalju vigu ja ainult 2-3 väga head planeerivat. Eks näis, mis mängus saab. Ei taha päris mingit lambikat servi ka lüüa. :)
HPK - WOVO 3:1 (2h)
Läksin mängule väga hea tundega. Energiat oli palju ja tuju hea. Väike jalutuskäik õues koos tiimiga, lühike koosolek ja siis saali. Soojendus läks sinnamaani hästi, kui võrgule läksime. Tõste oli nii madal ja pikk, et ma sain ainult paar normaalset lööki ja need ka teise side tõstetest. See veits võttis tuju alla, aga proovisin üle olla. Kui servima läksime, siis tahtsin vastase tempo servi vasaku käega peatada, aga see oli nii tugev, et mul läks pöial. Mul käisid vist peast läbi kõik roppsõnad, mida ma tean. Tean, et tegelt see mu enda lollus, aga ma ikkagi süüdistasin seda vastaste tempot, kes muidekas löökide ajal tegi hullult vingus ja ülbet nägu, kui Nelli löödud pall põrkas talle vastu kõrva kogemata. Mõtlesin, et no on b*tch. Mu näpp valutas nii hullult, aga samas tekitas aina rohkem ja rohkem sportliku viha minus sellele blondule blokk ette panna. Esimene geim kulges üsna võrdselt. Jälgisin pidevalt seda tempsi, et kus ta on, mida ta teeb jne, aga kuna mu ülesanne oli jälgida nurgaründajat, siis tema blokkimisest ei tulnud midagi välja. Seisul 23:23 oli mul võimalus pall tagantliinist maha lüüa, aga lõin blokki. Geimpall tõsteti mulle ka tahaliini, aga kuna mul see närvisüsteem pole raudsemate killast, siis lihtsalt lõin palli üle, et mitte viga teha. Pärast mõtlesin, et no kurat küll, mida ma kardan!? Ma isegi ei mäleta kuidas HPK viimase punkti sai, aga igatahes essa kaotasime 25:23. Tegelikult oli väga hea geim, meie kaitse oli üle ootuste hea! Enne teise geimi algust oli pikk viivitus, sest sekretäril oli arvutiga mingi probleem. Vähemalt 10 minutit passisime ja siis öeldi, et võtaksime pallid ja teeks sooja. Publik oli ka veits rahutu juba, aga lõpuks ikkagi lasti edasi mängida. Ei tea, kas nad said üldse korda selle probla. Kuna ilmselgelt vastane oli võidetav, siis teise geimi mängisime julgemalt ja dikteerisime lõpuni välja. Teised geimid õnnestuvad meil vist alati kõige paremini. Jessica küll ei mänginud täna, sest OrPo mängus vigastas natukene tagareit ja füsio ütles, et peaks jalga hoidma, aga teda asendanud Nelli sai minu arvates suurepäraselt hakkama! Kolmandat geimi ma taaskord eriti ei mäleta. Neljandas olime pidevalt 3-4 punktiga taga. Seisul 19:22 tundus juba mäng läinud olevat, aga siis läksin ma servima, lõin küllaltki lambikaid serve, aga vastased suutsid ikkagi ühe veaks kobistada ning paar tükki võrgust kaugele mängida niiet olime mängus tagasi. Seisul 23:23 lõi vastaste essa temps palli põrandasse kinni ja viimase punkti tegime asetusevea. Ja tegelikult mul on sellepärast kohutavad süümekad, sest ma nägin, et meie side on valesti, aga ma ei hakanud midagi ütlema ka. Ma kahetsen vist jõuludeni seda, sest nüüd me ei saa iial teada, mis mängu tegelik lõpptulemus oleks võinud olla. Mu statistika näitab natuke paremaid numbreid mulle, kui ise oleks arvanud, mille üle mul hea meel, aga siiski küllaltki valus kaotus. Teemu lohutas meid pärast mängu ja ütles, et oli palju positiivseid asju ja et see on ju ainult võrkpall :) Oi kui lihtsalt see tema suust kõlas, aga tean, et ma polnud ainuke, kes terve õhtu nukker oli. Aga mis seal ikka, pühapäeval juba kolmas kodumäng Tampere Mesto vastu, kust tuleb kindlalt võit võtta!
Rohkem pilte: http://www.womanvolley.fi/mestaruusliiga/kausi-2015-2016/otteluohjelma-2015-2016/wovo-hpk-14-10-otteluraportti2/
Comments
Post a Comment