PALL (1h 20min)
Kerge mängueelne trenn. Nats rünnakut ja vastuvõttu.
Mäng Orivesiga kell 18.30. Link liveskoorile on blogis üleval paremal :)
HOOAJA ESIMENE MÄNG: OrPo - WoVo 3:0 (1h 50min)
Terve päeva oli selline väike ootusärevus ja värin sees olnud. Lootsin salaja, et olen põhis, aga kindel ei olnud. Mängisime musta särgi ja punaste pükstega, mida kõik südamest vihkavad, sest punane pole väga ilus värv ning enamustele on need väikesed. :D Õnneks tegelikult polnudki nii hullud. Sõit Jyväskyläst Orivesile läks ruttu. Lühike koosolek, kus kordasime hommikul räägitud asjad üle ning siis meie nn. keskendumisminut ehk ühe minuti kõik panevad silmad kinni ja keskenduvad. Ma olen kohutav keskenduja niiet ma alati esimesed 20 sekundit hoian naeru kinni ning siis nats mõtlen mängule ka. Kui silmad lahti tegime, siis oli Teemul tahvlile kirjutatud asetus ja minu rõõmuks oli seal ka number KAKS. Diago. Soojendus läks plaanipäraselt, aga lööke väga normaalseid ei saanud. Ainult paar tükki kahe pealt. Servisin jõuservi soojendusel, aga kuna kogu aeg on hirm, et mõni pall lendab jala alla või hüppan kellelegi selga, siis ega ühtegi super servi sealt ei tulnud. Esimest geimi alustasime väga hästi, võiks isegi öelda, et suurepäraselt. Kõik toimis, võistkond oli võitlushimuline ja kokkuhoidev. Geimi keskel oli seis juba 15:8. Selleks ajaks olin ma maha juba löönud/hanitanud 2-3 palli ning saanud ühe bloki. Käed ja jalad värisesid päris korralikult, aga see ei seganud mind pingutamast ja punkte toomast. Nii mõnus oli mängida. Kahjuks seal meie mäng ka põhimõtteliselt lõppes. Ei tea mis juhtus, aga vastane võttis vähemalt 10 punkti järjest. Meie vastuvõtt oli halb ning me ei saanud palli maha. Mäletan, et kui olime 17:21 juba taga, siis hakkasime uuesti võitlema ja pingutama, aga kahjuks sellest ei olnud enam kasu ning mängu seis 0:1. Mõtlesin, et no mis jama on, aga ju siis kõik põdesid üle ja esimene mäng ka, nii et edaspidi saab ainult paremaks minna, sest ma olin päris kindel, et tegelikult meie tiim on neist üle. Teise geimi algus samasugune - hiilgav. Mõtlesin, et no nüüd lähme ja võtame mängu, aga no ei... Täpselt sama stsenaarium - lasime suure eduseisu käest ära. See ajab kurvaks ja vihaseks samaaegselt. Ma olen selles asetuses tagaliinis, kus meil raskeks läheb ja väga palju abiks olla ei saanud. Teemu oli ka nõutu, proovis heaga, proovis natukene kõvema häälega, aga lihtsalt punktid läksid ja läksid... Iga time-outi ajal ütles Teemu, et säilitaksime rahu ja mõistuse, aga minu arust oleks pidanud olema natukenegi agressiivsem ja auahnem. No kurat, kui raske on see üks pall maha lüüa, aga meie sellega hakkama ei saanud. Ma täpselt ei mäleta, aga arvan, et saime vastase veaga mõõnaseisust üle. Kaotasime 25:19. 15minutilise pausi ajal ei olnud kellelgi väga midagi öelda. Kolmas geim kujunes punkt-punkti mänguks. Seisul 17:18 oli meil vale asetus, aga me avastasime selle enne servima minekut niiet tuli umbes 10 minutline seisak, sest kohtunikud ja sekretär ei suutnud välja mõelda kuidas jätkama peaksime. Kui lõpuks mängima saime hakata, siis suutsime veel vastasega sammu pidada seisuni 22:22, aga viimased kolm punkti võttis vastane oma vanuse ja kogemusega ning mäng 3:0 Orivesile. Terve tiim oli väga pettunud, mina veel eriti, sest kurb vaadata, kuidas võistkond ei suuda oma potensiaali ära realiseerida. Ainuke lohutus oli see, et mind valiti meie tiimi parimaks mängijaks :) Homme uus päev ja loodetavasti nats kergem vastane niiet sealt tuleb võit kindlasti ära võtta!
Kerge mängueelne trenn. Nats rünnakut ja vastuvõttu.
Mäng Orivesiga kell 18.30. Link liveskoorile on blogis üleval paremal :)
HOOAJA ESIMENE MÄNG: OrPo - WoVo 3:0 (1h 50min)
Terve päeva oli selline väike ootusärevus ja värin sees olnud. Lootsin salaja, et olen põhis, aga kindel ei olnud. Mängisime musta särgi ja punaste pükstega, mida kõik südamest vihkavad, sest punane pole väga ilus värv ning enamustele on need väikesed. :D Õnneks tegelikult polnudki nii hullud. Sõit Jyväskyläst Orivesile läks ruttu. Lühike koosolek, kus kordasime hommikul räägitud asjad üle ning siis meie nn. keskendumisminut ehk ühe minuti kõik panevad silmad kinni ja keskenduvad. Ma olen kohutav keskenduja niiet ma alati esimesed 20 sekundit hoian naeru kinni ning siis nats mõtlen mängule ka. Kui silmad lahti tegime, siis oli Teemul tahvlile kirjutatud asetus ja minu rõõmuks oli seal ka number KAKS. Diago. Soojendus läks plaanipäraselt, aga lööke väga normaalseid ei saanud. Ainult paar tükki kahe pealt. Servisin jõuservi soojendusel, aga kuna kogu aeg on hirm, et mõni pall lendab jala alla või hüppan kellelegi selga, siis ega ühtegi super servi sealt ei tulnud. Esimest geimi alustasime väga hästi, võiks isegi öelda, et suurepäraselt. Kõik toimis, võistkond oli võitlushimuline ja kokkuhoidev. Geimi keskel oli seis juba 15:8. Selleks ajaks olin ma maha juba löönud/hanitanud 2-3 palli ning saanud ühe bloki. Käed ja jalad värisesid päris korralikult, aga see ei seganud mind pingutamast ja punkte toomast. Nii mõnus oli mängida. Kahjuks seal meie mäng ka põhimõtteliselt lõppes. Ei tea mis juhtus, aga vastane võttis vähemalt 10 punkti järjest. Meie vastuvõtt oli halb ning me ei saanud palli maha. Mäletan, et kui olime 17:21 juba taga, siis hakkasime uuesti võitlema ja pingutama, aga kahjuks sellest ei olnud enam kasu ning mängu seis 0:1. Mõtlesin, et no mis jama on, aga ju siis kõik põdesid üle ja esimene mäng ka, nii et edaspidi saab ainult paremaks minna, sest ma olin päris kindel, et tegelikult meie tiim on neist üle. Teise geimi algus samasugune - hiilgav. Mõtlesin, et no nüüd lähme ja võtame mängu, aga no ei... Täpselt sama stsenaarium - lasime suure eduseisu käest ära. See ajab kurvaks ja vihaseks samaaegselt. Ma olen selles asetuses tagaliinis, kus meil raskeks läheb ja väga palju abiks olla ei saanud. Teemu oli ka nõutu, proovis heaga, proovis natukene kõvema häälega, aga lihtsalt punktid läksid ja läksid... Iga time-outi ajal ütles Teemu, et säilitaksime rahu ja mõistuse, aga minu arust oleks pidanud olema natukenegi agressiivsem ja auahnem. No kurat, kui raske on see üks pall maha lüüa, aga meie sellega hakkama ei saanud. Ma täpselt ei mäleta, aga arvan, et saime vastase veaga mõõnaseisust üle. Kaotasime 25:19. 15minutilise pausi ajal ei olnud kellelgi väga midagi öelda. Kolmas geim kujunes punkt-punkti mänguks. Seisul 17:18 oli meil vale asetus, aga me avastasime selle enne servima minekut niiet tuli umbes 10 minutline seisak, sest kohtunikud ja sekretär ei suutnud välja mõelda kuidas jätkama peaksime. Kui lõpuks mängima saime hakata, siis suutsime veel vastasega sammu pidada seisuni 22:22, aga viimased kolm punkti võttis vastane oma vanuse ja kogemusega ning mäng 3:0 Orivesile. Terve tiim oli väga pettunud, mina veel eriti, sest kurb vaadata, kuidas võistkond ei suuda oma potensiaali ära realiseerida. Ainuke lohutus oli see, et mind valiti meie tiimi parimaks mängijaks :) Homme uus päev ja loodetavasti nats kergem vastane niiet sealt tuleb võit kindlasti ära võtta!
Comments
Post a Comment